Kõrvalised tegevused liikluses – kuidas ohtlikku olukorda sattumist vältida

Ühiskonda on tabanud uus hullus – nutisõltuvus. Mõni inimene ei suuda minutitki olla ilma telefonita ja kahjuks on see nii ka liikluses. Kui ohtlikud on kõrvalised tegevused liikluses ja kuidas need meie tähelepanu ei rööviks?

Millal te viimati oma telefoni vaatasite? Tõenäoliselt alles äsja. Selles pole mitte midagi halba, kuni ei tee seda roolis olles või jalgsi ristmikku ületades.

Viimase 12 kuu jooksul on kõrvaliste tegevuste tõttu mõnda liiklusohtlikku olukorda sattunud tervelt 22% sõidukijuhtidest – see on ligi 166 000 inimest. Kõige sagedamini on ohtlikku olukorda sattunud kuni 25aastased sõidukijuhid. Peamine kõrvaline tegevus sõiduki roolis on mobiiltelefoniga rääkimine. Tegelikult on kõrvalised tegevused liikluses kõik tegevused, mis viivad tähelepanu liiklemiselt kõrvale. See puudutab nii sõidukijuhte kui ka kergliiklejaid. Mis on liikluses kõrvalised tegevused ja miks see teema nii oluline on?

Diana Okas, Transpordiameti liiklusohutuse osakonna ekspert: «Me peame liiklemisel kasutama kõiki oma meeli ehk siis olema kohal.» Kõrvalised tegevused, nagu söömine, joomine, kirjutamine, sõnumite lugemine, vestlemine ja tegelemine lähedastega, võivad tähelepanu hajutada ja seada meid ohtu, eriti liikluses. On tõestatud, et inimese aju ei suuda korraga kahele asjale täielikult keskenduda. See tähendab, et liikluses olles võib iga tähelepanu hajutava tegevuse tõttu oluline informatsioon märkamata jääda ja õnnetuse põhjustada. See probleem puudutab nii autojuhte, jalakäijaid, jalgrattureid kui ka kergliikurite kasutajaid. Eriti ohtlikud on kõrvalised tegevused jalakäijale, näiteks sõidutee ületamisel, kus liiklust on tarvis hoolikalt jälgida. Autojuhi täielik keskendumine liiklusele võib aga vähendada õnnetuste riski isegi siis, kui teised liiklejad eksivad.

1–2 sekundit hajunud tähelepanu on autoroolis märkimisväärne vahemaa. Näiteks 50 km/h sõites läbib auto selle ajaga kuni 28 meetrit ja kiirusel 90 km/h lausa kuni 50 meetrit. Kõik sel ajal liikluses toimuv jääb juhil märkamata ja võib tekkida ohtlik olukord.

Nii nagu politsei kontrollib sõidukijuhtide kainust, jälgitakse ka, et juhid ei tegeleks kõrvaliste tegevustega. Korraldatakse niinimetatud nutireide. Kui märgatakse, et juht ei tegele roolis olles ainult peamise ehk juhtimisega, võetakse juht liiklusest kõrvale. Mida aga politsei ennetuseks teeb?

PPA liiklusjärelevalvetalituse juhi Taavi Kirsi sõnul rõhutab politsei liikluses kõrvaliste tegevuste ohtlikkust, kasutades selleks sotsiaalmeediat ja kohapealseid patrulle, et teavitada inimesi ja ennetada ohtlikku käitumist. Nähes politseipatrulle autosid peatamas, toimib see hoiatava meetmena nii peatatud juhtidele kui ka möödujatele. Liiklusseaduse paragrahvi 33 lõige 11 keelab juhtidel sõidu ajal tegeleda mis tahes tegevusega, mis võib juhtimist segada, sealhulgas söömine, joomine, meikimine või telefoniga rääkimine.

Kõrvalise tegevuse eest võib määrata kiirmenetlusega trahvi kuni 20 eurot. Olenevalt tekkinud liiklusohust võib aga trahv küündida kuni 400 euroni ja raskematel juhtudel isegi kuni 6 kuuks juhtimisõiguse peatamiseni.

Mobiiltelefon liikluses on levinud probleem, hoolimata võimalusest kasutada autos käed-vabad-süsteemi. Juhtide vabandused viitavad teadmatusele või seaduse valele tõlgendusele, näiteks arvamus, et telefoniga valjuhääldil rääkides võib telefoni käes hoida.

Juhi täielik keskendumine sõidule on väga oluline. Kaassõitjate tegevused, nagu helendava ekraani kasutamine, eriti pimedas, segab juhti, samuti hajutavad tähelepanu ja tekitavad ohtliku olukorra videote ja piltide näitamine juhile. Juhid peaksid sellises olukorras kaassõitjatele märku andma, et nad vähendaksid ekraani heledust või paneksid seadme üldse kõrvale. Juhtimisel on tarvis jälgida liiklusolusid, liiklusmärke, jalakäijaid ja teisi sõidukeid, mis on võimatu, kui juhi tähelepanu hajub muude tegevuste peale.

Aju suudab keskenduda vaid ühele tegevusele

Teaduslikult on tõestatud, et inimese aju ei suuda samaaegselt ja veatult sooritada kahte tähelepanu nõudvat tegevust. Sellises olukorras lülitub tähelepanu pidevalt kahe tegevuse vahel ümber ning mõlema tegevuse kvaliteet kannatab. Näiteks ohuolukorras ei suuda aju otsustada, kas tähtsam on pooleliolev telefonikõne või tekkinud olukorrale reageerimine, piduripedaali vajutamine ja rooli keeramine.

Liiklusohutuse reidide käigus on täheldatud, et suur osa jalgratturitest ja elektritõukeratta juhtidest (90%) sõidavad ohtlikult, kasutades sõidu ajal kõrvaklappe muusika kuulamiseks või hoides käes telefoni, mis viitab nende vähesele teadlikkusele ümbritsevast liikluskeskkonnast. Mõned isegi vaatavad videoid või kasutavad telefone navigeerimiseks, otsides järgmist sihtkohta, see on eriti tavaline turistide seas, kes külastavad Tallinna või muid linnu. Selline käitumine takistab nende täielikku keskendumist liiklusele. Soovitatav on peatuda, vaadata kaardilt õiget suunda ja seejärel jätkata sõitu, et vältida kõrvalisi tegevusi sõidu ajal.

Selle aasta alguses on toimunud juba 11 õnnetust jalakäijatega – seega on liiklusele täieliku tähelepanu suunamine ülioluline. Mida aga teha, et lapsed ei oleks liikluses, nina telefonis?

Diana Okas: «Kõik algab kodust.» Lapsevanemad, kes pidevalt aega ekraanide taga veedavad, annavad lastele eeskuju. Tänapäeval on haruldane näha täiskasvanut, sealhulgas lapsevankriga jalutavat vanemat, ilma telefonita. Lapsega võiks kokku leppida, et liikluses telefoni kasutamist välditakse. Näiteks pärast koolipäeva ära kontakteeru ise lapsega, vaid oota, kuni ta turvaliselt koju jõuab. Siis helistab või kirjutab laps vanemale.

Mida aga teha, kui bussi- või autojuht ei keskendu juhtimisele? Kui näete, et auto- või bussijuht tegeleb liiklemise asemel kõrvaliste asjadega, tuleks sellest märku anda. Üldine soov on, et juhid keskenduksid ainult sõidule. Sageli võib märgata, et juht, kes tegeleb muude asjadega, sõidab ebakindlalt, kiirendades või aeglustades ootamatult ja kaldudes sõidurajast välja. Selline käitumine ohustab nii juhti kui teisi liiklejaid. Teatamine tõstab teadlikkust ja muudab liiklust ohutumaks. Ohutu liikluskeskkonna loomine on ühine eesmärk, et kõik, sealhulgas meie pereliikmed ja sõbrad, saaksid turvaliselt liigelda. Diana Okas: «Reeglid ei ole inimeste karistamiseks, vaid selleks, et kõikidel oleks hea ja turvaline ühtses liiklusruumis olla.»

Liigeldes tuleb alati olla tähelepanelik. Ärge tegelege kõrvaliste asjadega ei autoroolis olles ega jalgsi liigeldes. Kui märkate, et teie tuttav või lähedane juhtimise ajal seda teeb, öelge talle seda julgesti, et hoida liiklust võimalikult turvalisena.