Kuidas saada väikelaevajuhiks?

Foto: Shutterstock

Eestis on veekultuur tõusuteel ja mida aasta edasi, seda enam liigub nii merel kui jõgedel-järvedel väikelaevu. Kuidas aga üldse saada väikelaevajuhiks ja mis nõudmisi neile esitatakse?

Meresõiduohutuse seadus ütleb sõnaselgelt, et väikelaeva võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus või laevajuhi või siseveelaeva laevajuhi erialane haridus. Kuid nüüd tuleb mängu erand, mille kohaselt pole väikelaevajuhi tunnistust vaja sellise veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 25 m² või mootori võimsus kuni 25 kW. Taolist veesõidukit võib loata juhtida valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni viis meremiili kaldast või sisevetel kuni üheksa kilomeetri kaugusel kaldast.

Need väikelaevaomanikud, kelle alused on suuremad, peavad läbima väikelaevajuhtide väljaõppe. Transpordiameti laevandusosakonna peaspetsialisti Andres Kõndi sõnul on Eestis praegu väga head võimalused õpet saada, sest Transpordiamet on väljastanud õiguse tegeleda väikelaevajuhtide koolitamisega ühtekokku 37 inimesele.

„Kõik koolitajad tegutsevad n-ö vee lähedal – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Kärdlas, Toilas, Haapsalus, Mustvees, Narvas, Pärispeal, Noarootsis jne,“ rääkis Andres Kõnd. „Eelmisel aastal väljastas TRAM uutele väikelaevajuhtidele 2187 tunnistust.“

2187 tunnistust on viimase kolme aasta keskmine suurusjärk, kuid Andres Kõnd tundis head meelt selle üle, et järjest enam käib väikelaevajuhi kursustel peale paadiomanike neid, kes on lihtsalt huvitatud puhkusest vee peal. „Trendid muutuvad kiiresti. Käiakse välismaal rendipaatidega sõitmas või kalastamas, paat soetatakse sõpruskonna peale – loomulikult on tegevus palju nauditavam, kui on asjakohased teadmised ja oskused koos väikelaevajuhi tunnistusega,“ rääkis ta.

Eesti sõidukultuur on hea

Kuna igal aastal lisandub mitu tuhat väljaõppinud väikealusejuhti, siis väljendub see positiivselt ka meie veeteede sõidukultuuris. Eestis on veeliikluses õnnetuste arv piisavalt väike, aga see ei tähenda, et poleks arenguruumi.

„Transpordiamet tõhustab pistelist kontrolli vee peal liiklemise nõuete täitmise üle just sisevete piirkonnas, et võimalikke ohuolukordi ennetada. Lasub ju väikelaevajuhil suur vastutus, kuna ta ei tohi seada ohtu laevas viibijat ja kaasliiklejat ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust,“ rääkis ta.