Põhimaanteedel ületab lubatud piirkiirust pea iga kolmas autojuht, kuid sellel on oma hind. 2023. aastal hukkus Eesti liikluses 59 inimest, kusjuures iga kolmanda liiklussurma taga oli liigne kiirus.
Sisuturundus
Me kiirustame – kuid mis on selle hind?
8. aprill 2024, 10:09
2023. aastal juhtus Eestis 1724 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai viga 1942 inimest. Surmaga lõppenud õnnetusi oli 52, neis hukkus 59 inimest. Kiirus oli üks põhiline riskitegur 19 liiklusõnnetuse juures – 36 protsenti surmaga lõppenud õnnetustest olid seotud kiirusega.
Maanteedel juhtus 36 surmaga lõppenud õnnetust, kiirus oli üks riskiteguritest 14 juhul – 39 protsenti maanteedel surmaga lõppenud õnnetustest olid seotud kiirusega.
Transpordiameti liiklusekspert Villu Vane lisas, et paljude traagiliselt lõppenud õnnetuste põhjus oli liigse kiiruse, alkoholi ja puuduva turvavarustuse kooslus. Pisut liialdades võib seega öelda, et sellisel moel liigeldes allkirjastab inimene oma surmaotsuse.
„Joobes rooli istujad ja siis uljalt kihutajad tegelikult teavad, mis riski nad võtavad,“ mõtiskles Villu Vane. „Kuid sellele ei mõelda, millist hingevalu nad põhjustavad oma lähedastele: emadele-isadele, õdedele-vendadele, lastele, elukaaslastele. Keegi meist ei ela vaakumis, kuid üks kihutamine võib rikkuda paljude inimeste elu.“
Tähtis on sõita vastavalt teeoludele. Kui teel tekib vesiliug, piisab väikesest kiiruseületusest, et auto kaotaks juhitavuse.
Miks me kiirustame?
Põhjusi, miks kipume roolis aeg-ajalt kiirustama, on palju: hajameelsus, hooletus, kiire elutempo. Kurjajuur võib peituda selles, et piirkiiruse ületamist ei peeta teab mis surmapatuks. Taolist suhtumist kinnitavad ka uuringud. 2022. aasta küsitlusuuringu tulemusena selgus, et piirkiiruse ületamist kuni 10 km/h peab ohtlikuks ainult 45 protsenti vastanutest.
„Näiteks turvavööga on asi teine – oleme aru saanud, et kinnitatud turvavöö päästab õnnetuse puhul hullemast, seega lahtise turvavööga sõidab vaid paar protsenti juhtidest,“ selgitas ta. „Kiirusega on keerulisem – kui sõidad 10–20 km/h kiiremini ja ei sattunud õnnetusse, ei pruugi näiteks kõrvalistuja arugi saada, et kiirus oli nii suur.“
Kaks kolmandikku liiklejatest, kellelt küsiti, miks nad on kiirust ületanud, tõid esile vajaduse püsida ühtses liiklusvoos ja möödasõidu. Ligi pooled liiklejad on saanud tugevamaks gaasivajutuseks inspiratsiooni soodsatest sõidutingimustest, kuid eakamad sõidukijuhid on toonud põhjuseks ka hajameelsust. Muide, uuringud on näidanud, et piirkiirust kipuvad ületama peaasjalikult nooremad mehed, sekka mõni naine ja vanem mees.
Villu Vane hinnangul on viimasel ajal liikluses vähenenud üksteise märkamine. See avaldub väikestes, kuid olulistes pisiasjades. „Näiteks ei anta enam maanteel suunatulega märku, mil tagant tulijatel oleks vajadusel turvaline mööda sõita,“ tõi ta näite. „See lisab liiklusesse veelgi närvilisust ja muudab liikluspildi ohtlikumaks.“
Kiirustad – oled riskigrupis
Möödunud aastal fikseerisid liikluskaamerad 260 814 kiiruseületamise juhtu. Kiirustajad liiguvad automaatselt riskigruppi, kus tõenäosus õnnetusse sattuda kasvab hüppeliselt. Suurendades kiirust ühe protsendi võrra, suureneb õnnetusse sattumise tõenäosus kolme protsendi võrra.
Siinkohal on statistika kiretu. Piirkiiruse ületamise tõttu on viimase 12 kuu jooksul liiklusohtlikku olukorda sattunud 20 protsenti kiirust ületanud sõidukijuhtidest, s.o 129 000 – 169 000 juhti. Liiklusõnnetuse on viimase 12 kuu jooksul teinud aga 1,4 protsenti kiirust ületanud sõidukijuhtidest, s.o 2200 – 14 000 juhti.
Laupkokkupõrke korral on hukkumise tõenäosus kiirusel 70 km/h mõniteist protsenti, kiirusel 90 km/h juba ligi 70 protsenti.
Villu Vane tõi veel ühe kurva näite, mida võib piirkiiruse ületamine kaasa tuua. Mullu leidis aset õnnetus, kus kõrvalteelt sõitis peateele sõiduauto, millele sõitis sisse peateel olnud sõiduk. See õnnetus lõppes traagiliselt ühele sõidukijuhtidest. Esmapilgul oli süüdi juht, kes keeras hoolimatult peateele, kuid paraku liikus peateel olev auto kiirusega 150 km/h – sellise kiiruse juures oli kokkupõrge vältimatu.