Ohutus esikohal: millised on vetel liiklemise head tavad?

Eesti on jõgede- ja järvedemaa ning mereriik: meil on ligikaudu 7000 vooluveekogu ja 1200 järve, kus kohtab tihti ka väikelaevu. Eestis on registreeritud umbes 34 800 väikelaeva, mis näitab, et vaba aja veetmine vee peal muutub üha populaarsemaks, kuid reeglitest tuleb kinni pidada. Millised on väikelaevajuhtide head tavad ja kuidas tagada vee peal ohutus?

Millal üldse peab väikelaevajuhil luba olema? Transpordiameti väikelaevade üksuse juhataja Rait Pritsi sõnul peab Eestis väikelaeva juhiluba olema juhul, kui mootori võimsus on üle 25 kilovati või purjepind üle 25 ruutmeetri, kui sõidetakse pimedal ajal või halva nähtavusega ilma korral või kui merel kaugenetakse kaldast rohkem kui 5 meremiili või sisevetel üle 9 kilomeetri. Prits rõhutab, et pimedas või halva nähtavusega veekogul liiklemine nõuab suuremat teadlikkust ümbritsevast, sealhulgas teiste väikelaevade liikumisest.

Kuidas väikelaeva juhiloa saab? Esmalt tuleks huvilisel leida endale tegevusloaga väikelaevajuhi koolitus. Koolitus koosneb nii teoreetilisest kui ka praktilisest õppekavast, mille sisu on mahukas ja mitmekesine, et saaks omandada kõik tähtsad teadmised ja oskused. Väikelaevajuhi tunnistus kehtib kümme aastat.

Väikelaevajuhi tunnistuse kaasas kandmine ei ole kohustuslik, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument. Küll aga tuleb vee peal liigeldes veenduda, et veesõiduk oleks igati korras ja vastaks seaduses ettenähtud tingimustele. Transpordiameti väikelaevade üksus teeb pistelisi kontrollreide Eesti merealadel ja sisevetel, kontrollides nii kohustusliku varustuse olemasolu ja vastavust nõuetele kui ka erinevat dokumentatsiooni. Sealhulgas kontrollitakse väikelaevajuhi loa olemasolu ja juhi rolli paadis.

Kontrollitakse ka juhtide kainust. Eesti seaduste järgi on väikelaevajuht alkoholijoobes, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,5 milligrammi alkoholi, väljahingatavas õhus alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Õnneks on Eesti veeliikleja teadlik ja alkoholi vee peal üldjuhul ei kuritarvita.

Väikelaevajuhid peavad mõtlema kindlasti tuleohutuse peale. Tulekustuti on nõutav väikelaeval, kus kasutatakse lahtise leegiga küttekeha, põlevaid vedelikke või gaasiseadmeid, samuti sisepõlemismootorit või üle 25 kilovatise võimsusega päramootorit.

Päästevestid olgu seljas

Päästevest peab väikelaevas olema kergesti kättesaadavas kohas, kuid alati on kindlam, kui see on korrektselt seljas. Päästevest peab olema kaasaegne ja töökorras – rihmad ja kinnitused peavad olema terved ning automaatselt avanevad päästevestid peavad olema tehase kehtestatud nõuete järgi kontrollitud. Vestist on kasu ainult siis, kui see on seljas. Ümberläinud paadist või jahedas vees hulpides on selle kättesaamine ja selga panemine ülimalt keeruline, kui mitte võimatu, rääkimata olukorrast, kus inimene on õnnetuses viga saanud või suisa teadvuseta.

Päästeveste on erinevaid. Laste päästevestil on tarvis jälgida märgistust, samuti ettekirjutust, kui palju võib laps kaaluda, et vest töötaks. Laste päästevest tuleks jalgevahelt rihmadega korrektselt kinnitada, et vette kukkudes ei tuleks vest üle pea. Merelaeva päästevestidel on helkurribad ja peatugi, mis hoiab vees olles pead pinnal. Vesti kinnitades tuleb veenduda, et kõik rihmad on korralikult kinni ja pingutatud, et vest ei libiseks vees üle pea.

Lisaks on olemas ohutusvest, mis on eriti oluline jetisõidukite kasutajatele. Erinevalt merelaevade vestidest ei toeta see vest pead, kuid see tuleb samuti korralikult kinni nöörida ja pingutada, et vest oleks korralikult keha ümber. Vestide õige kinnitamine on kriitilise tähtsusega, et tagada maksimaalne turvalisus ja efektiivsus vees. Neljas tüüp on paukvestid, mis täituvad automaatselt või manuaalselt õhuga. Need vestid on saadaval kahe eri variandina: ühed, mis avanevad ainult siis, kui kasutaja tõmbab käivitusnööri, ja teised, mis avanevad automaatselt vette kukkudes. Paukvestid tuleb õigesti selga panna ja kinnitada, sest muidu võib vest vette kukkumisel üle pea libiseda. Iga rihm ja klamber tuleb korralikult kinnitada – ära ei tohi unustada ka jalgadevahelist turvarihma.

Arvesta teistega

Väikelaevajuhid peavad järgima head tava ja arvestama teiste veeliiklejatega, eriti kitsastes kohtades, kus on viisakas vastutulijale teed anda. Selline käitumine aitab vältida ohtlikke olukordi, mida võivad põhjustada hooletud manöövrid. Näiteks Tartu linna piires Emajõel kehtib lainete tekitamise keeluala, mis on loodud just selleks, et tagada ohutus ja vähendada riske, mida suured lained võivad põhjustada. Suured lained on ohtlikud nii ujujatele, veesportlastele kui ka väikestele veesõidukitele. Veeliikluses tuleb järgida seadusi ja head tava, et tagada kõigi ohutus ja võimaldada erinevat tüüpi veesõidukitel turvaliselt koos liigelda.

Pistelistest kontrollreididest Eesti vetel on välja tulnud, et väikelaevade varustuses ja ohutusnõuete järgimises on puudujääke. Sageli on täheldatud, et tulekustuti kas puudub või on selle kontrollitähtaeg ületatud. Lisaks on esinenud juhtumeid, kus tulekustutite tulekustutusaine mass on liiga väike – seadusega on ette nähtud, et väikelaevadel peab olema vähemalt kahekilogrammine tulekustuti. Samuti on probleeme päästevestidega – need on tihti kas puudu, koju unustatud või ei vasta nõuetele, olles katki või ebasobiva suurusega. Eriti kurb on tõsiasi, et lastele ja lemmikloomadele mõeldud päästeveste ei ole tihti kaasa võetud, kuigi need on olulised ohutusvarustuse elemendid. Ankrute puudumine on samuti probleem.

Tähtis on meeles pidada, et vee peal kehtivad kindlad reeglid ja hea tava, millest iga liikleja peaks kinni pidama. Ohutu vee peal liiklemise alus on kainus, korrektselt seljas kantud päästevest ja mõõdukas kiirus. Väikelaevajuhi luba ei ole ainult nõue teatud tingimustes, vaid see laiendab ka silmaringi ja parandab teadlikkust ohutust liiklemisest vee peal.