P, 22.05.2022
Liikleja

Liiklusõnnetuste arv kasvab elektritõukerataste populaarsusega samas tempos

Liiklusõnnetuste arv kasvab elektritõukerataste populaarsusega samas tempos
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Foto: Kuvatõmmis

Kui mõni aasta tagasi pöörduti Transpordiameti poole murega jalgratta- ja jalgteedel ohtlikult kiiresti liikuvate jalgratturite pärast, siis nüüd tuntakse end ohustatuna pigem elektritõukeratturitest. Pole ka ime, sest elektrilised tõuke- ja monorattad liiguvad kiirelt ning peaaegu hääletult.

„Tänapäeval tajub jalakäija elektritõukeratturites ohtu, sest kahjuks eiratakse sageli reeglit, et elektritõukerattaga sõites peab jalakäija vahetus läheduses liikuma sellisel kiirusel, mis ei erine märgatavalt jalakäija kiirusest,“ selgitab Transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Marika Luik. „Samas on elektritõukerattad tulnud, et jääda. Küll aga vajab nende juhtide teadlikkus reeglitest järjepidevat teavitustööd, mis tasapisi toob kaasa ka käitumise muutuse.“

Elektritõukeratta lubatud suurim sõidukiirus on seaduse järgi 25 km/h ja võimsus 1 kilovatt. Ratas peab olema kaasliiklejatele nähtav ka pimedal ajal. Alla 16-aastane elektritõukerattajuht peab kandma kiivrit ning sõiduteel nõutakse 10–15-aastastelt jalgratta juhtimisõigust.

Luik lisab, et põhiline reegel, mille vastu elektritõukerattaga liiklejad eksivad, on see, et nende kohus on alati tagada jalakäijate ning teiste jalgratturite ja kergliikurijuhtide ohutus. „Elektritõukerattaga on lubatud liikuda kõnniteedel ehk jalakäijate alal, ent seal liigeldes tuleb olla tähelepanelik ja mitte ohustada jalakäijat. Peale kiiruse alandamise ja vajadusel jalakäija läheduses peatumise peab arvestama jalakäija ettearvamatu käitumisega. Sellepärast tuleb jalakäijast mööda sõita sellise külgvahega, mis on piisavalt lai juhuks, kui inimene peaks ootamatult ette astuma.“

Eestis on parempoolne liiklus, mis tähendab, et kergliikur peab eesliikujast mööduma vasakult. Viisakas on anda signaalkella abil teada, et tagant on lähenemas kiirem liikleja, kuna elektritõukerattad liiguvad peaaegu hääletult. Signaalkella kasutamine ei saavuta soovitud mõju, kui eesliikuv jalakäija kuulab klappidest muusikat – sel juhul peab hoo päris maha võtma ja olema valmis peatumiseks.

Elektritõukerattad on asendamatud viimase kilomeetri sõitude puhul

2021. aastal oli registreeritud liiklusõnnetusi kergliikurijuhi ja jalakäija osalusel õnneks vähe: kuus õnnetust, kus viga sai seitse inimest. Kokku juhtus mullu 221 kergliikurjuhtide osalusel liiklusõnnetust, neist kolmveerand olid ühesõidukiõnnetused, kus kergliikurijuht paiskus ümber. Sellised õnnetused on peamiselt tingitud mitmekesi sõitmisest, alkoholi mõju all juhtimisest, sõiduoskuste ja -teadmiste nappusest, tähelepanematusest, puudulikust liikluskeskkonnast või ebasobivast kiirusest.

Foto: Turu-Uuringute AS

„Statistikas ei kajastu aga sellised n-ö peaaegu õnnetused, kus jalakäijad – eriti väikelapsed – saavad suure ehmatuse osaliseks,“ nendib Luik. „Jalakäija peab end siiski temale loodud teedel ja teeosadel turvaliselt tundma, kuid paraku on elektritõukeratturite mõnevõrra hoolimatu käitumine turvatunnet vähendanud.“

Elektritõukerattad on tema sõnul asendamatud niinimetatud viimase kilomeetri sõitude puhul ehk marsruudil kodu–rongijaam–töö ja tagasi pigem suuremates linnades, kus liikluskeskkond toetab kergete elektriliste sõidukitega liiklemist. Ka taksoteenuse osutajad on esile tõstnud, et 2020. aastal hakkasid vähenema taksotellimused lühematele sõitudele Tallinna kesklinna piirkonnas, kus elektritõukerataste rent on mugavalt kättesaadav. Samas kasutatakse maapiirkondades ja väikelinnades järjest rohkem isiklikke tõukerattaid, sest vahemaad pole paljudes linnades ja suuremates alevites väga pikad, samas puudub sage ühistransport.

Kuidas liiklust ohutumaks muuta?

2021. aasta algusest kehtestati kergliikuritega liiklemise reeglid, kus on paika pandud maksimaalne kiirus, vanusepiirangud sõiduteel sõites, teeandmise kohustus teede lõikumistel jpm. Kergliikur on ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul kuni 25 kilomeetrit tunnis liikuv sõiduk, näiteks elektriline tõukeratas, monoratas, elektrirula, tasakaaluliikur või muu sarnane istekohata sõiduk.

„Elektritõukerattad lubati nii jalakäijale kui ka jalgratturile mõeldud teedele ja teeosadele, sest meil ei ole nii head liikluskeskkonda, mis on loodud vaid jalgratturitele ja kergliikurijuhtidele. Liikluskeskkonnal on liiklejate käitumises väga suur roll. Väga paljudes Euroopa riikides, nagu Saksamaal ja Taanis, on kergliikuriga keelatud liigelda alla 14- või 15-aastastel noortel,“ toob Luik näite meetmetest, mis aitaks kaasa liiklusviisakuse parandamisele ja õnnetuste vähendamisele.

Eestis on kergliikurireeglite tundmaõppimine 10–15-aastaste noorte jalgratturikoolituse osa, kuna jalgratta juhtimisõigusega noor võib kergliikuriga iseseisvalt sõita ka sõiduteel, kui tee ääres puudub kõnnitee või kergliiklustee. Infomaterjal kergliikurijuhi reeglite kohta on koondatud veebilehele liikluskasvatus.ee.

„Kiiruse valikul on oluline teadvustada, et maksimumkiiruse arendamine ei ole kohustus, vaid võimalus. Maksimaalse kiirusega võib sõita vaid juhul, kui kergliiklustee on vaba ja pikalt hea nähtavusega ning läheduses ei viibi teisi liiklejaid. Ristmikud ja kergliiklusteede lõikumised sõiduteega tuleb ületada ainult jalakäija kiirusel ehk 3–7 km/h,“ rõhutab Luik. Lisaks tuleb kiiruse valikul arvestada teeolusid: kate, laius, teel olevad puulehed, kruus või liiv, märg teekate ja kevadel-sügisel võimalik must jää.

Üheks suureks murekohaks on kujunenud elektritõukerataste parkimine. Elektritõukeratast tohib parkida ka kõnniteel, kuid teistele liiklejatele tuleb jätta vabaks vähemalt 1,5 m laiune käiguriba ning sõiduvahend ei tohi segada teisi liiklejaid ega takistada nende liikumist. Pimedal ajal on juhtunud palju õnnetusi, kus jalgratturid või jalakäijad on valesti pargitud tõukerataste otsa sõitnud või kõndinud ja viga saanud. Lisaks on teistega mittearvestav parkimine suur probleem näiteks vaegnägijatele, liikumispuudega inimestele, abivahendite kasutajatele ja vanemaealistele.

Statistika

2019. aastal oli üle 15-aastastest Eesti liiklejatest sõitnud aasta jooksul elektrilise tõukerattaga 9 protsenti elanikkonnast, 2021. aastal juba 22 protsenti. Kasv jätkub. Kuni 14-aastastest lastest sõitis jalgrattaga 2021. aastal 88 protsenti ja elektritõukerattaga 23 protsenti.

Tagasi üles