K, 7.12.2022
Liikleja

Seljaga sõidusuunas turvaiste vähendab õnnetusel väikelapse vigastuste ohtu kuni 75 protsenti

Seljaga sõidusuunas turvaiste vähendab õnnetusel väikelapse vigastuste ohtu kuni 75 protsenti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Pexels

Kuigi Eesti lapsevanemad on laste turvalisuse ning sõidukitesse paigaldatavate turvahällide-istmete asjus üsna teadlikud, tuleb Beebipood.ee esindaja Ravo Voosalu sõnul aeg-ajalt siiski mõningaid müüte kummutada. Üks neist on turvavarustuse eluiga ja selle kasutamine pärast liiklusõnnetust.

„Meie kaupluse näidistesaali jõudvad lapsevanemad on üsna teadlikud ja neil on nii-öelda kodutöö turvaseadmete teemal juba varem tehtud. Üks oluline mõõdik turvavarustuse valikul on selle vastavus Rootsi kõige rangemate nõudmistega laste turvavarustuse Plus-testile,“ ütleb Voosalu.

Põhilised küsimused, mida klienditeenindajale esitatakse, puudutavad erinevate turvaseadmete eeliseid, kaalu, paigalduse lihtsust, puhastamisvõimalusi. „Samuti soovitakse teada, miks on väga tähtis, et laps sõidab esimesed kolm-neli eluaastat selg sõidusuunas, ja kuidas käib nii turvaseadmete kui ka lapse nõuetekohane kinnitamine,“ toob ta näite. „Lisaks tahavad kliendid enamasti enne ostu veenduda, et turvaiste nende autosse igati sobib – siin tulevad mängu auto istmete kalle ja ruumikus. Muidugi on ka puhta lehena tulevaid kliente, kes lasevad meil endale asjad selgeks teha. See on tore, sest võtame turvavarustuse õige kasutuse teavitustööd oma väikese missioonina.“

Turvavarustuse teemal liigub lapsevanemate seas paraku ka valearusaamasid. Kaks põhilist müüti on Voosalu sõnul arvamused, et ISOFIX-kinnitus ehk kinnitussüsteem International Standards Organisation Fix on turvalisem kui auto turvavöö ja et lapsel on turvalisem sõita näoga sõidusuunas.

ISOFIXi puhul on paigaldus lihtne – klõps ja valmis. Tegelikult aga on õige ja korrektse paigalduse puhul mõlemad kinnitusviisid täiesti turvalised,“ selgitab Voosalu.

Kindlasti on soovitatav sõita lastel seljaga sõidusuunas kuni neljanda eluaastani. Põhjus on loogiline: väikelastel moodustab pea kaal umbes veerandi kehakaalust, mistõttu mõjub õnnetuse korral tema kaelale väga suur koormus. Seljaga sõidusuunas oleval lapsel jaotub koormus kokkupõrke korral kehale ühtlasemalt. Uuringud on näidanud, et selline iste vähendab alla kaheaastaste laste puhul surma- või raskete vigastuste ohtu kuni 75 protsenti. Loomulikult peab laps olema turvaseadmes alati nõuetekohaselt kinnitatud.

Ühe pere kolm last ühe turvaseadmega läbi ei saa

Sotsiaalmeedias on mitmeid gruppe, kus müüakse lastele kasutatud turvavarustust. Voosalu sõnul on sellised ostud kahtlased, sest kui ei tea turvaseadme ajalugu sada protsenti, võib olla oht, et see on osalenud avariis ega ole enam lapse jaoks turvaline. Samuti ei tohi kasutada turvavarustust, millel on garantiiaeg ületatud, aga ka see risk on järelturult ostes olemas. 

Tootjad annavad turvaseadmele erinevaid eluigasid, kuid tavaliselt jääb see Voosalu sõnul kaheksa kuni kümne aasta vahele. See tähendab, et kui ühes peres on kolm last vahemikus näiteks esimesest kuni kümnenda eluaastani, ei tohiks noorima puhul vanima lapse turvavarustust enam kasutusele võtta.

Turvaseade tuleb kindlasti autos kinnitada ka siis, kui laps selles ei istu. Kinnitamata viis kilo kaaluv turvatool muutub linnaliikluses äkkpidurdamisel 164-kilogrammiseks raskuseks. Autos lahtiselt lebavate esemete ohtlikkusest kirjutasime ka oma eelmises postituses

Vanemate laste ja täiskasvanute turvalisuse tagavad turvavöö ning peatugi

Transpordiameti ohutuse ja ennetustöö osakonna ekspert Liis Sepp suunab lisaks laste turvavarustuse korrektsele kasutamisele suuremaid lapsi ning täiskasvanuid sõidukis alati turvavööd kinnitama. „Turvavöö hoiab autos viibijaid äkkpidurduse või liiklusõnnetuse ajal istme küljes. Kui turvavööd on kinnitamata, liigub inimese keha äkkpidurduse või õnnetuse korral endise sõidukiirusega edasi, kuni miski ta peatab. Nii võib inimene liikuda vastu auto salongisisustust, rooli, esiistet, teisi sõitjaid või lennata läbi klaasi sõidukist välja.“

Lisaks turvavööle tuleb kontrollida enne sõitma hakkamist peatugesid. Õigesti reguleeritud peatugi kaitseb liiklusõnnetuste puhul kaela vigastuste eest. Ka aeglasel kiirusel tagant otsasõit võib tekitada õigele kõrgusele reguleerimata peatoe korral raskeid lülisamba vigastusi. Siiski teadis Transpordiameti küsitlusuuringu kohaselt vaid 31 protsenti elanikkonnast, et autos peab istme peatugi olema reguleeritud pealaega tasa või üle selle.

Foto: Transpordiamet.

Liiklusseaduse järgi peab juht enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud. Kahjuks paljud juhid seda ei kontrolli. 

Nii peatoe korrektse kõrguse kontrollimine kui ka turvavöö kinnitamine on mõnesekundilised liigutused, mis tuleb teha enne iga autosõitu, sest need võivad päästa väga rasketest vigastustest.

Turvavöö kinnitamise meelespea

  • Turvavöö diagonaalrihm peab jooksma õlanuki ja kaela vahelt üle rangluu, mitte üle kaela või õlast allpool.
  • Turvavöö horisontaalrihm peab jooksma üle reite võimalikult puusade ja vaagna lähedalt, mitte üle kõhu.
  • Enne turvavöö kinnitamist tuleb ülerõivas eest lahti teha ning pingutada kinnitatud turvavööd nii, et see oleks võimalikult keha ligidal. Lõdvalt või kaenla alt asetatud turvavöö ei hoia autos viibijat äkkpidurduse või liiklusõnnetuse korral paigal.
  • Turvavöö ja keha vahel ei tohi olla kõvasid või purunevaid esemeid. Need võivad liiklusõnnetuse hetkel põhjustada lisavigastusi.
  • Jälgi, et turvavööl poleks keerde sees!
Tagasi üles