Talvetingimustes võib tee seisund väga kiiresti muutuda. Kuigi teehooldajad annavad endast parima, ei tähenda libedustõrje, et teel on sama hea haarduvus kui suvel. Talvise libedustõrje käigus suurendatakse teekatte haardetegurit, puistates teekattele kloriide, abrasiivmaterjale või nende segusid või kloriidide vesilahuseid. Samuti karestatakse teid mehaaniliselt või likvideeritakse sama tehnoloogiaga roopaid ja ebatasasusi.
On oluline meeles pidada, et ka näiliselt puhtal asfaldil peab sõitma ettevaatlikult ning sõidukiiruse valikul tuleb lähtuda tee seisundist ja oma oskustest. Talvisel ajal peaks lubatud piirkiirusega sõitmine olema erandlik, mitte igapäevane tegevus.
„Talvel on suurem kiirus kui 90 km/h lubatud ainult üksikutel eraldatud sõidusuundadega 2 + 2 ja 2 + 1 teedel. Talvise suurendatud piirkiiruse lubamisel hinnatakse mitmeid tegureid, nagu ristmike arv, jalakäijate teeületuskohad, metsloomade liikumiskoridorid, teelõigul juhtunud õnnetuste arv ja sõidukite liiklussagedus. Ohutuse kaalutlusel ei ole kõigil eraldatud sõidusuundadega teelõikudel piirkiiruse suurendamine lubatud selgitab Transpordiameti maanteeliikluse juhtimise üksuse liiklusjuht Kätlin Aaslaid.
Piirkiirust kuni 100 km/h on sellel talvel lõiguti Tallinn–Narva maantee alguses ja Ida-Virumaal 2 + 2 teelõikudel, Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Võõbu–Mäo 2 + 2 teel, Jõgeva- ja Tartumaa 2 + 1 ja 2 + 2 teedel ning Tallinn–Pärnu–Ikla maantee 2 + 1 teelõikudel Ääsmäelt Kernuni ja Sauga juures. Muutuvate liiklusmärkidega kaetud teedel on sobivate ilmastikutingimuste korral kuni 110 km/h Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Tallinna piirilt Peetrist kuni Võõbuni ja Tallinn–Pärnu–Ikla maanteel Laagri–Ääsmäe lõigul.
Kehtivat piirkiirust muudetakse eraldatud sõidusuundadega teedel kaks korda aastas: novembris ja aprillis. „Kui tavamärkidest rääkida, siis neid ei vahetata välja enne suvise piirkiiruse kehtima hakkamist. Liiklejate jaoks tähendab see eelkõige, et see on suurim lubatud kiirus heade teeolude korral. Sõidukijuht peab tee- ja ilmastikuolude järgi valima ise ohutu sõidukiiruse ning kindlasti ei pea sõitma alati suurima lubatud kiirusega,“ rõhutab Aaslaid.
Teine asi on muutuvate liiklusmärkidega, kus talvine piirkiirus kuni 110 km/h kehtib ainult valgel ajal heade sõidutingimuste korral. Nendel märkidel muudetakse piirkiirusi hetke sõidutingimuste põhjal, sageli mitu korda päevas. Muutuvate kiirusmärkide eelis on Aaslaiu sõnul see, et need on ühendatud ühtsesse märkide juhtimissüsteemi, kuhu edastatakse pidevalt ka teelõikudel olevate teeilmajaamade andmed. Nii on võimalik liiklejaid kiiresti hoiatada muutunud teeolude, liiklusõnnetuste või tiheda liikluse eest, alandades kiirust ja kuvades infotablool või kiirusmärgil hoiatuse, näiteks „libe tee“, „vesiliu oht“ või „liiklusõnnetus“.
Tee seisunditase määratakse selle alusel, kui palju liikleb seal ööpäevas sõidukeid. Kõrgeim seisunditase jaguneb kaheks ehk 3 ja 3+. 3+ tasemega on teed, kus liikleb rohkem kui 3000 sõidukit ööpäevas – selliseid teid on Eestis 1638 km. Teid seisunditasemega 3 on 1649 km. Need on riigi põhiteed Tallinn–Narva, Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa, Tallinn–Pärnu–Ikla ning suurema liiklusega tugi- ja üksikud kõrvalteed. Nende teede pind või vähemalt sõidujäljed peavad olema lume- ja jäävabad. Lumetõrje peab olema tehtud hiljemalt viie tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu.
Isegi kõige paremate talviste ilmaolude juures ei ole kõrgeima seisunditasemega teede sõidutingimused samad mis suvel! Tasub vältida möödasõite või muid äkilisi manöövreid. Ristmikul või ülekäigurajal teed andes tuleb aegsasti kiirust vähendada.
Keskmise seisunditasemega ehk tasemega 2 teid on meil 4490 km. Sellel seisunditasemel hoitakse enamuses tugiteid ja osa suure liiklusega kõrvalteid. Libedustõrjet tehakse hiljemalt kaheksa tunni jooksul pärast libeduse tekkimist ja lumetõrjet hiljemalt 12 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu. Kurvilise tee ja halvema nähtavuse korral tasub vältida keset teed puhastatud sõidujälgedes liikumist, sest vastu tuleva auto korral on sealt keeruline tagasi reastuda. Iga järsema manöövriga võib auto kaotada juhitavuse, sest sõidujälgede kõrval on tee libedam kui jälgedes.
Valdav enamus teid ehk 8828 km on madalaima ehk seisunditasemega 1. Nendel teedel tehakse libedustõrjet hiljemalt 12 tunni jooksul pärast libeduse tekkimist. Lumetõrjet tehakse hiljemalt 24 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu. Pidurdusteekond on sellistel teedel suviste heade sõidutingimustega võrreldes kuni neli korda pikem. Kui tee on lisaks märg, näiteks pärast vihmasadu, pikeneb pidurdusteekond veelgi.
„Talvist teede olukorda hinnatakse eri andmete järgi. Eelkõige saame infot teele paigaldatud teeilmajaamadelt, mille andurid mõõdavad tee- ja õhutemperatuuri, teekatte karedust, teel olevat veekihti ja veel palju muid parameetreid. Lisaks on teeseisundi hindamisel abiks teekaamerad ja liikluskaamerad, mis annavad teeoludest visuaalse pildi,“ räägib Aaslaid. „Ilmajaamade andmete põhjal saab kiire ülevaate hetke teeolude kohta ning nende andmete baasil tehakse ka teeilmastiku prognoos. Teeilmastiku prognoosi saamiseks kasutame AS-i Teede Tehnokeskus hallatavat teedeinfokeskuse veebiteenust.“
Keskkonnaagentuuri sünoptikud väljastavad neli korda ööpäevas Transpordiametile tekstilise ilmaprognoosi ja lisaks saadakse infot liiklejatelt häirekeskuse infotelefonilt 1247. Teehooldajatele ja liiklusjuhtimiskeskusele on sealt saadud info väga tähtis.
Liiklejad leiavad kõige täpsema info teeolude kohta portaalist Tark Tee, kus kuvatakse põhi- ja tugimaanteedel olevate teekaamerate pildid ning teeilmajaamade andmed. Kõigi teeilmajaamade ja teekaamerate andmeid uuendatakse iga kümne minuti järel. Lisaks avaldab Transpordiameti liiklusjuhtimiskeskus portaalis Tark Tee talvisel perioodil hommikul ja pärastlõunal teate hetke teeolude kohta ja prognoosi järgnevateks tundideks. Igal argipäeval kell 8.30 ja 17.10 antakse ülevaade teeoludest ka Kuku raadios.
Talvine tee on normaalne nähtus ja sõidukiirus tuleb valida vastavalt oludele!
Pane tähele!
* Kui jätkame talvetingimustes suvise sõidukiiruse ja -stiiliga, siis hävitame kogu talverehvide kasutamisest saadava turvalisuse.
* Enne teele asumist tasub vaadata portaali Tark Tee, kus näeb teekaamerate pilte ning teeilmajaamade andmeid.
* Arvesta, et muutlike ilmaolude korral on teehooldus keerukas, eriti nullilähedaste temperatuuride ajal ja järskude temperatuurimuutuste korral.
* Ohutul liiklemisel on kõige olulisem roll liiklejal. Tuleb olla tähelepanelik ja valida teeoludele vastav sõidukiirus.
* Hooldeautode liikumiskiirus on tavaliiklejast aeglasem ja seetõttu võib tekkida nende taha sõiduautode kolonn. Ei tasu hakata tegema ohtlikke möödasõite, kui ei ole teada, mis ummikut tekitab!
* Hooldeautode sahad on mõõtmetelt laiemad kui auto ja tee korralikuks puhastamiseks peab saha nurk ulatuma üle telgjoone vastassuunda.
* Kui puistur puistab soola või soolaliiva segu, võib koos soola või liivaga teele lennata ka mõni väiksem kivi. Seetõttu tuleb olla väga ettevaatlik nii vastutulevast kui ka pärisuunas liikuvast hooldeautost möödumisel.